Õppematerjalid

Relatiivsed astmenimed JO, LE, MI, NA, SO, RA ja DI ning nende kasutamine laulmisel.

Tervik-, pool-, veerand- ja kaheksandiknoodi vältused ning nende omavahelised suhted.

Pulss, rõhulised ja rõhuta löögid, takt, taktijoon ning 2/4- ja 3/4-taktimõõt.

4/4-taktimõõdu ehitus, neljalöögiline takt ja sobivate vältuste paigutamine takti.

Duur-helilaad, selle relatiivne JO-astmerida, põhiheli ja iseloomulik kõla.

Duur-kolmkõla JO–MI–SO, selle laulmine, kuulamine ja kasutamine pillimängus.

Kaheksandikpausi tähendus, vältus ja täpne kasutamine lihtsates rütmides.

Helitugevus ja dünaamikamärgid p, mp, mf, f, crescendo ning diminuendo.

Moll-helilaad, selle relatiivne RA-astmerida, põhiheli ja moll-kolmkõla RA–JO–MI.

Kuueteistkümnendiknoote sisaldavad rütmid TI-TI-RI ja TI-RI-TI ning nende täpne esitamine.

Hääle tekkimine, tämber, hääleulatus, hääle hoidmine ja kuus põhilist hääleliiki.

Muusikainstrumentide heli tekkimine ning jaotamine keel-, puhk-, löök- ja klahvpillideks.

Klahvpillide mängimisviis, klaviatuuri ehitus ning klaveri, oreli ja süntesaatori võrdlemine.

Johann Sebastian Bachi elu, barokkmuusika, organistiamet ja valitud teoste kuulamine.

Keelpillide heli tekkimine ning viiuli, vioola, tšello, kontrabassi ja näppekeelpillide võrdlemine.

Puhkpillide õhusammas, puu- ja vaskpuhkpillid ning nende kõla ja mänguvõtete võrdlemine.

Löökpillide heli tekkimine ning kindla ja määramata helikõrgusega löökpillide võrdlemine.

Punktiga veerandnoodist ja kaheksandiknoodist koosnev rütm TA-I-TI kahe löögi ulatuses.

Eesti rahvapillid, vanem ja uuem rahvalaul ning regilaulu põhitunnused.

Kaheosaline AB-vorm ja kolmeosaline ABA-vorm ning vormiosade kuulamine, võrdlemine ja loomine.

Eesti ühislaulud, kooriliigid, dirigendi ülesanne ja Eesti laulupeotraditsioon.

Ludwig van Beethoveni elu, looming, kuulmise nõrgenemine ja valitud teoste kuulamine.

Nootide tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja H ning nende seostamine klaviatuuri ja noodijoonestikuga.

4. klassi nooditarkuse, hääleliikide, pillide, heliloojate, rahvamuusika ja muusikavormide kordamine.

Õpilane õpib kirjeldama kuuldut muusika väljendusvahendite abil, eristama tähelepanekut tõlgendusest ning kontrollima digitaalse heliallika päritolu ja kasutusõigust.

Õpilane uurib muusika võimalikke tekkepõhjusi ja ühiskondlikke funktsioone ning õpib Vana-Kreeka näitel eristama ajalooallikat tänapäevasest rekonstruktsioonist.

Õpilane võrdleb keskaja vaimulikku ja ilmalikku muusikaelu ning seostab kuulamistunnused kiriku, õukonna ja suulise pärimuse keskkonnaga.

Õpilane tunneb gregooriuse laulu põhitunnuseid ning mõistab missa seost jumalateenistuse, teksti ja muusikalise tervikuga.

Õpilane selgitab, kuidas noodikirja täpsustumine toetas muusika säilitamist ja õppimist, ning eristab kuulamisel ühehäälsust varasest mitmehäälsusest.

Õpilane seostab keskaja ilmaliku muusika teksti, esitaja, keskkonna ja pillidega ning kirjeldab instrumentaalse tantsunäite kõla.

Õpilane seostab renessansi humanistliku kultuuri tasakaaluka vokaalpolüfooniaga ning jälgib kuulamisel iseseisvate häälte kooskõla.

Õpilane võrdleb renessansi ilmalikku vokaal- ja instrumentaalmuusikat ning seostab teksti, tantsurütmi, pille ja esituskeskkonda.

Õpilane tunneb baroki kõlakontraste, meloodia-bassi telge ja basso continuo’t ning kirjeldab nende mõju kuulamiskogemusele.