Miina Härma – „Ei saa mitte vaiki olla“
Muusika: Miina Härma Sõnad: Anna Haava
12. klass
9. Härma, Läte ja Türnpu ning professionaalse muusikaelu institutsioonid
Õpieesmärk
Õpieesmärk
Pärast tundi oskad:
1. iseloomustada Miina Härma, Aleksander Läte ja Konstantin Türnpu rolli eesti muusikakultuuri arengus;
2. selgitada, kuidas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul muutus Eesti muusikaelu järjest professionaalsemaks;
3. võrrelda nende heliloojate loomingut teksti, meloodia, koorikõla ja väljenduslaadi põhjal;
4. selgitada, miks olid muusikaharidus, koorid, seltsid, kontserdielu ja kujunevad muusikainstitutsioonid professionaalse muusikakultuuri arenguks olulised.
Õpi
Õpi
Professionaalse muusikaelu kujunemine
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kasvas Eestis professionaalse muusikahariduse saanud eestlaste arv. Muusikaelu ei toetunud enam ainult kohalikele kooridele ja seltsidele, vaid järjest olulisemaks muutusid koolitatud muusikud, orkestrid, kontserdid, teatrid, muusikaõpetus ja muusikakriitika.
Miina Härma
Miina Härma õppis Peterburi konservatooriumis orelit ning tegutses helilooja, organisti, koorijuhi ja pedagoogina.
Ta juhatas koore, andis orelikontserte ning kirjutas palju koorimuusikat. Tema tegevus näitab, et professionaalne muusik võis olla korraga nii helilooja, esitaja, dirigent kui ka õpetaja.
Härma oli üks olulisemaid eesti koorikultuuri arendajaid ning esimene professionaalse haridusega eesti naishelilooja.
Aleksander Läte
Aleksander Läte õppis Dresdeni konservatooriumis ning tegutses helilooja, koori- ja orkestrijuhi, pianisti, kontserdikorraldaja ja muusikakriitikuna.
1900. aastal asutati tema eestvedamisel Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde sümfooniaorkester. Läte korraldas sümfooniakontserte ning tutvustas kuulajatele Euroopa orkestrirepertuaari.
Ta kirjutas ka ajalehes Postimees muusikakriitikat. See aitas kujundada avalikku arutelu muusika ja esituste kvaliteedi üle.
Konstantin Türnpu
Konstantin Türnpu õppis Peterburi konservatooriumis orelit ja täiendas end Berliinis koorijuhtimise alal.
Ta töötas organisti, lauluõpetaja ja koorijuhina ning juhatas mitmeid Tallinna koore. Tema loomingust moodustavad tähtsaima osa koorilaulud.
Türnpu tegevus aitas tõsta koorilaulu esitustaset ning näitab, kuidas professionaalne haridus ja koorijuhtimine mõjutasid Eesti koorikultuuri arengut.
Mis on muusikaelu institutsioon?
Institutsioon ei tähenda ainult hoonet.
Muusikaelu institutsioon võib olla näiteks:
- muusikakool;
- teater;
- orkester;
- professionaalne koor;
- kontserdikorraldus;
- muusikaselts;
- kirjastus või muusikaajakiri.
Sellised püsivad organisatsioonid loovad muusikutele võimaluse õppida, töötada, esineda ja oma loomingut levitada.
Professionaalse muusikaelu kasv
20. sajandi alguses tekkis järjest rohkem püsivaid professionaalse muusikaelu struktuure.
1906. aastal algas Vanemuise kutselise teatri ajalugu ning samal aastal alustas kutseteatrina tegevust Estonia.
Tartus arenes sümfooniline kontserdielu. Vanemuise sümfooniaorkester alustas tegevust 1908. aastal.
1919. aastal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool, millest kujunes hilisema Tallinna konservatooriumi ja tänase Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eelkäija.
Miks see oli oluline?
Professionaalne muusikakultuur ei sünni ainult heliloojate teostest.
Selleks on vaja:
- muusikuid ja dirigente;
- õpetajaid;
- koore ja orkestreid;
- koole ja teatreid;
- kontserte;
- noodikirjastamist ja ajakirjandust;
- publikut.
Härma, Läte ja Türnpu tegevus näitab, kuidas üksikud muusikud ja kujunevad institutsioonid hakkasid moodustama terviklikumat professionaalset muusikaelu.
Pea meeles
Professionaalsus ei tähenda ainult seda, et helilooja kirjutab keerukamat muusikat.
Professionaalne muusikaelu tekib siis, kui muusika loomiseks, õppimiseks, esitamiseks, levitamiseks ja hindamiseks kujunevad püsivad võimalused ja organisatsioonid.
Vaata või kuula
Vaata või kuula
1. Professionaalse muusikahariduse kujunemine Eestis
Tutvu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajaloo ülevaatega.
Leia vastused:
• millal asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool;
• miks peeti oma muusikakõrgkooli loomist vajalikuks;
• kus toimus kooli avaaktus;
• milliseid võimalusi lõi kõrgem muusikaharidus Eesti muusikaelule.
Pane tähele:
1919. aastal asutatud Tallinna Kõrgem Muusikakool oli tänase Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia eelkäija.
2. Miina Härma – „Ei saa mitte vaiki olla“
Kuula allolevat koorilaulu „Ei saa mitte vaiki olla“.
Pane tähele:
• milline on esituse koosseis;
• kuidas liiguvad koorihääled üksteise suhtes;
• milline on laulu karakter;
• kuidas toetavad meloodia ja koori ühine kõla teksti;
• milliseid muusikuid ja tegevusi on sellise kooriteose esitamiseks vaja.
3. Mõtle muusikaelu võrgustikule
Koosta kuuldud teose põhjal üks võimalik ahel:
helilooja → nooditekst → dirigent → koor → proov → kontsert → publik
Mõtle:
• millist rolli täidab iga lüli;
• milliseid teadmisi ja oskusi esitamine eeldab;
• millised asutused võivad seda tegevust toetada.
Pea meeles
Professionaalne muusikaelu ei tähenda ainult professionaalse helilooja olemasolu.
Selle toimimiseks on vaja ka muusikaharidust, interpreete, dirigente, koore ja orkestreid, kontserdipaiku, korraldajaid ning publikut.
Proovi
Proovi
Põhitegevus 1
Koosta professionaalse muusikaelu võrgustik.
Kasuta vähemalt järgmisi rolle:
- helilooja;
- interpreet;
- koorijuht või dirigent;
- pedagoog;
- kriitik;
- muusikaasutus.
Paiguta Miina Härma, Aleksander Läte ja Konstantin Türnpu võrgustikku. Üks inimene võib täita mitut rolli.
Lisa iga seose juurde lühike selgitus:
- mida inimene selles rollis tegi;
- kuidas see aitas kaasa Eesti muusikaelu arengule.
Lõpuks vasta:
Miks ei piisa professionaalse muusikaelu kujunemiseks ainult heliloojatest?
Põhitegevus 2
Vali oma maakonnast üks tänapäeval tegutsev:
- muusikakool;
- koor;
- orkester;
- teater;
- kontserdikorraldaja või festival.
Kasuta selle ametlikku veebilehte ja leia:
1. asutamise või tegevuse alguse aeg;
2. põhitegevus;
3. üks tänapäevane ametikoht või roll;
4. üks näide sellest, kuidas see asutus toetab muusika loomist, õppimist või esitamist.
Lisa kasutatud allika link.
Võrdle:
Millist rolli täidab valitud asutus tänapäeval ja millist vajadust täitsid kujunevad muusikainstitutsioonid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul?
Soovi korral
Kavanda ühe Härma, Läte või Türnpu koorilaulu tänapäevase kontserdiesituse lühiplaan.
Märgi:
- teos;
- esitajad;
- dirigent või koorijuht;
- proovide vajadus;
- esinemispaik;
- vajalikud korraldusrollid;
- kuidas kontserdist publikule teada anda.
Lõpuks nimeta vähemalt kolm inimest või asutust, kelle koostööta kontsert toimuda ei saaks.
Kontrolli ennast
Kontrolli ennast
Milline kirjeldus iseloomustab Miina Härma tegevust kõige paremini?
Milline tegevuste kombinatsioon seostub Aleksander Lätega?
Miks on muusikaelu institutsioonid professionaalse muusikakultuuri arengus olulised?
Korda
Korda
Professionaalse muusikaelu kujunemine
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kasvas Eestis professionaalse haridusega muusikute arv. Muusikaelu muutus püsivamaks tänu kooridele, orkestritele, teatritele, muusikakoolidele, kontsertidele ja ajakirjandusele.
Miina Härma
Miina Härma tegutses helilooja, organisti, koorijuhi ja pedagoogina. Tema tegevus ühendas heliloomingu, esitamise, õpetamise ja koorikultuuri.
Aleksander Läte
Aleksander Läte oli helilooja ja dirigent, kirjutas muusikakriitikat ning aitas arendada orkestri- ja kontserdielu.
Konstantin Türnpu
Konstantin Türnpu tegevuse keskmes olid koorijuhtimine ja koorilooming. Professionaalne haridus ja dirigenditöö aitasid tõsta koorikultuuri taset.
Muusikaelu institutsioonid
Professionaalne muusikaelu vajab püsivaid võimalusi:
- õppimiseks;
- töötamiseks;
- proovideks;
- esinemiseks;
- muusika levitamiseks.
Seda toetavad näiteks muusikakoolid, koorid, orkestrid, teatrid ja kontserdikorraldajad.
Pea meeles
Professionaalne muusikakultuur ei kujune ainult heliloojate teostest. Selle loovad koos muusikud, õpetajad, dirigendid, kriitikud, korraldajad ja asutused.
Muusikalugu analüüsides erista, mida kuuled teoses, mida tead ajaloolisest keskkonnast ja mida näitab kasutatud allikas.