6. Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega

Õpieesmärk

Pärast tundi oskad:

1. nimetada varasema Eesti muusikaelu tähtsamaid keskkondi;
2. selgitada baltisaksa kultuuriruumi ja kohalike traditsioonide seoseid;
3. tõlgendada muusikaloolist pilti, kava või muud ajalooallikat;
4. selgitada, milline oli Eesti muusikaelu enne rahvuslikku ärkamisaega.

Õpi

Muusikaelu enne rahvuslikku ärkamisaega

Muusikaelu Eesti aladel ei alanud 19. sajandi rahvusliku ärkamisajaga. Muusikat tehti siin juba sajandeid varem.

Kus muusikat tehti?

Kirikutes kõlas kirikulaul ning kasutati koore ja orelit. Linnades tegutsesid organistid, kantorid ja teised muusikud. Muusikat õpetati ka koolides ning muusika kuulus linnade ja baltisaksa kogukonna kultuuriellu.

1632. aastal asutatud Tartu Ülikoolis oli samuti muusika õppetool. Tallinnas tegutsesid juba 17.–18. sajandil muusikud ja teater. Näiteks esitati 1680. aastal Tallinnas Johann Valentin Mederi ooper „Kindlameelne Argenia“.

Baltisaksa ja talurahva muusikakultuur

17.–18. sajandil kuulus Eesti- ja Liivimaa tugevasti baltisaksa kultuuriruumi. Linnade ja haritud ühiskonnakihtide muusika oli seotud Euroopa muusikakultuuriga.

Selle kõrval elas edasi eestikeelse maarahva suuline pärimus: laulud, pillimuusika ja muud kohalikud traditsioonid. Need kultuurikihid ei olnud ühesugused ega jõudnud kõigi inimesteni samal viisil.

Mida ajalooallikad meile näitavad?

Varasemast kiriku-, linna- ja koolimuusikast on säilinud kirjalikke dokumente, noote, programme ja muid allikaid.

Suulisest ja igapäevasest musitseerimisest on kirjalikke jälgi vähem. Seetõttu ei tähenda dokumentide vähesus, et selline muusika oleks olnud vähetähtis.

Pea meeles

Rahvuslik ärkamisaeg muutis Eesti muusikaelu tugevasti, kuid muusikaelu oli Eesti aladel olemas juba palju varem.

Vaata või kuula

1. Varasem muusikaelu Eestis

Loe Eesti Muusika Infokeskuse muusikaloo lühiülevaate algust:

Leia tekstist vähemalt kaks näidet, mis näitavad, et muusikaelu oli Eesti aladel olemas juba enne 19. sajandi rahvuslikku ärkamisaega.

2. Johann Valentin Meder – „Kindlameelne Argenia“

Vaata ja kuula katkendit 1680. aastal Tallinnas kirjutatud ja esitatud ooperist „Kindlameelne Argenia“.

Pane tähele:
• milline on esituskoosseis;
• milliseid pille kuuled;
• milline on lauljate ja pillide suhe;
• mille poolest erineb see tänapäevasest Eesti rahvuslikust muusikast, mida oled varem kuulnud.

Pea meeles

See teos kuulub Eesti ala muusikaajalukku, kuid seda ei tule nimetada eesti rahvuslikuks muusikaks. Selle autor Johann Valentin Meder oli saksa päritolu helilooja ning teos valmis baltisaksa kultuuriruumis.

Johann Valentin Meder – „Kindlameelne Argenia“

Katkend 1680. aastal Tallinnas kirjutatud ja esitatud ooperist.

Proovi

Põhitegevus 1

Koosta tabel nelja muusikaelu keskkonna kohta:

- kirik;
- linn;
- kool;
- mõis.

Lisa iga keskkonna juurde:
- kes seal musitseerisid;
- millist muusikat seal võidi esitada;
- millises ruumis musitseeriti;
- milliseid allikaid on selle muusikaelu kohta säilinud.

Põhitegevus 2

Vaata allpool olevat ajaloolist pilti.

Adam Olearius – vaade Tallinnale 17. sajandi esimesel poolel.

Pildi juures pane tähele:
- milliseid hooneid ja linnaruumi osi saad kindlalt tuvastada;
- millised neist võisid olla seotud tolle aja muusikaeluga;
- mida saab pildi põhjal kindlalt väita;
- mida võib ainult oletada;
- mida see pilt tolle aja muusika kohta ei näita.

Seejärel kirjuta:

1. Mida allikas otseselt näitab?
2. Mida saab selle põhjal põhjendatult järeldada?
3. Millele see allikas vastust ei anna?

Soovi korral

Leia oma kodukohast enne rahvuslikku ärkamisaega tegutsenud kirik, kool või mõis.

Vali selle kohta üks usaldusväärne ajalooallikas ja kirjuta lühike ülevaade sellest, milline muusikaelu võis seal toimuda.

Erista selgelt:
- mida allikas kinnitab;
- mida saad selle põhjal ainult oletada.

Kontrolli ennast

Milline väide kirjeldab kõige paremini Eesti muusikaelu enne rahvuslikku ärkamisaega?

A. Enne rahvuslikku ärkamisaega puudusid Eesti aladel püsivad muusikaelu keskused. B. Kirjalikku muusikat viljeldi ainult koolides, mujal levis üksnes suuline pärimus. C. Muusikaelu toimus kirikutes, linnades, koolides, mõisates ja rahvapärimuses. D. Muusikaelu toimus ainult suuremates linnades ja ei puudutanud maapiirkondi.

Mida tähendab mõiste „baltisaksa kultuuriruum“?

A. Baltimaade linnade kultuurielu, milles kasutati üksnes saksa keelt ja saksa muusikat. B. Ainult Saksamaalt Baltimaadesse saabunud rändmuusikute ja kaupmeeste tegevuskeskkonda. C. Eesti talurahva saksakeelset rahvamuusikatraditsiooni ja selle kohalikke esitusviise. D. Baltimaade saksakeelse elanikkonna, keele ja institutsioonidega seotud ajaloolist kultuurikeskkonda.

Kuidas eristada ajalooallikas fakti ja järeldust?

A. Fakt on see, mida allikas otseselt näitab või ütleb; järeldus on selle põhjal tehtud põhjendatud tõlgendus. B. Fakt ja järeldus tähendavad ajalooallika uurimisel sama asja. C. Fakt on uurija arvamus ja järeldus on allikas kirja pandud teave. D. Ajaloolise pildi puhul saab teha ainult järeldusi, mitte tuvastada fakte.

Korda

Muusikaelu enne ärkamisaega

Eesti aladel tehti muusikat juba ammu enne 19. sajandi rahvuslikku ärkamisaega.

Kus muusikat tehti?

- kirikutes;
- linnades;
- koolides;
- mõisates;
- rahvapärimuses.

Baltisaksa kultuuriruum

Varasem muusikaelu oli seotud ka baltisaksa kultuuriruumiga. Linnades, kirikutes, koolides ja mõisates tegutsesid saksakeelsesse kultuuriruumi kuuluvad muusikud ja õpetajad.

Ajalooallikad

Kiriku-, linna- ja koolimuusikast on säilinud rohkem kirjalikke allikaid kui igapäevasest ja suulisest musitseerimisest.

Dokumentide puudumine ei tähenda, et muusikat ei tehtud.

Pea meeles

Erista alati:
- mida allikas otseselt näitab või ütleb;
- mida saab selle põhjal põhjendatult järeldada.