3. Regilaul: vorm, keel ja esitamine

Õpieesmärk

Pärast tundi oskad:

1. tunda ära regivärsi, algriimi ja parallelismi;
2. selgitada eeslaulja ja koori koostööd;
3. eristada kuulamisel viisi kordumist ja teksti varieerumist;
4. luua ja esitada lühikese regivärsilise teksti.

Õpi

Mis on regilaul?

Regilaul ehk runolaul on läänemeresoome vana laulutraditsioon. Selle teksti aluseks on regivärss, mis on tavaliselt kaheksasilbiline ja neljajalgse rütmiga värss. Selle olulised tunnused on algriim ja parallelism.

Regilaul ei ole kõikjal ega alati täpselt ühesugune. Piirkond, esitaja ja esitusolukord võivad mõjutada nii teksti kui ka esitust.

Algriim ja parallelism

Algriim tähendab sama või sarnase algushääliku kordumist lähestikku asuvates sõnades.

Parallelism tähendab, et sama mõtet korratakse või arendatakse järgmises värsis teise sõnastusega. See aitab mõtet laiendada ja teksti laulmise ajal kujundada.

Eeslaulja ja koor

Paljudes regilauludes alustab eeslaulja värssi ning koor kordab seda või vastab sellele. Selline vaheldumine võimaldab laulda ühiselt ka pikka teksti.

Kuidas regilaulu kuulata?

Regilaulu viis võib olla lühike ja korduda paljude tekstiridade jooksul. Samal ajal võivad muutuda rütm, rõhud ja meloodia väikesed detailid.

Kuulamisel pane tähele:

kuidas viis kordub;
kuidas tekst muutub;
kuidas eeslaulja ja koor vahelduvad;
kus kuuled algriimi ja parallelismi.

Vaata või kuula

1. Uuri regilaulu teksti

Ava Eesti regilaulude andmebaas ja vali üks lühike regilaul.

Pane tähele:
• kas tekstis esineb algriimi;
• kuidas kasutatakse parallelismi;
• millised sõnad või mõtted korduvad;
• mida saad laulu kohta teada selle juures olevatest andmetest.

2. Kuula traditsioonilist regilaulu

Kuula allolevat „Lõikuslaulu (Paistu)“ esitust. Kuulamisel pane tähele: • kuidas eeslaulja ja koor vahelduvad; • kuidas viis kordub; • kuidas tekst esituse jooksul liigub ja varieerub.

„Lõikuslaul (Paistu)“ – tekstinäide

Tekstinäite allikas: „Regilaulu lugu“. Tekst põhineb Tarvastu, Paistu ja Helme kihelkonnast kogutud arhiivitekstidel. Kuulatavas esituses võivad värsid korduda, varieeruda ning lisanduda refräänisõnu. Põllupõimija tuleva, üle-jes-les-les, välläväänäjä näissa, sirpi serviti käessa, aljas rauda alla õlma. Põgene, põldu, põgene, põgene, põldu, pajusse, lendä, põldu, lepikusse! Küll om pikä velle piiri, arutuma einä aasa, ii otsa Iiumaale.

Lõikuslaul (Paistu)

Minni Oras ja koor

Proovi

Põhitegevus 1

Märgi valitud regilaulutekstis algriimid ja ühenda parallelismiga seotud värsid. Selgita, kuidas järgmine värss eelmist mõtet kordab või täiendab.

Kuula uuesti „Lõikuslaulu (Paistu)“ esitust. Leia üks koht, kus viis kordub, kuid tekst muutub või varieerub.

Põhitegevus 2

Kirjuta neli regivärsilist rida koolipäevast või kodukohast. Kasuta vähemalt üht algriimi ja üht parallelismi näidet.

Esita tekst eeslaulja ja koori mudelis. Kui töötad üksi, võid salvestada eeslaulja ja koori osad eraldi.

Soovi korral

Võrdle oma teksti valitud arhiivitekstiga. Milliseid regilaulu vormitunnuseid suutsid kasutada ja mida tegid teisiti?

Kontrolli ennast

Mis on algriim?

A. Sama sõna kordamine mitme järjestikuse värsi alguses. B. Kahe järjestikuse värsi lõpetamine sama sõna või väljendiga. C. Lähestikku asuvate sõnade algushäälikute või -ühendite kordumine. D. Ühe meloodiaosa kordumine iga uue tekstirea juures.

Mis on parallelism regilaulus?

A. Värsiridade lõpetamine sarnaste sõnalõppude või silpidega. B. Ühe sõna kordamine iga uue värsirea alguses. C. Sama mõtte kordamine või arendamine järgmises värsis teise sõnastusega. D. Eeslaulja teksti kordamine koori poolt ilma sõnastust muutmata.

Mis kannab regilaulu kulgu?

A. Järjestikused regivärsid, korduv viis ning eeslaulja ja koori koostöö. B. Koori refrään, mille vahel eeslaulja esitab erinevaid salme. C. Kindlad salmid, muutumatu refrään ning kogu koori ühine laulmine. D. Üks muutumatu tekst, mida korratakse sama viisiga kogu laulu jooksul.

Korda

1. Regilaul on läänemeresoome vana laulutraditsioon.
Selle teksti aluseks on regivärss, mille tähtsad tunnused on algriim ja parallelism.

2. Regilaulu viis kordub, kuid esitus võib varieeruda.
Viis võib korduda paljude tekstiridade jooksul, samal ajal kui tekst muutub. Ka rütm, rõhud ja meloodia väikesed detailid võivad esituse käigus varieeruda.

3. Regilaul põhineb sageli eeslaulja ja koori koostööl.
Eeslaulja alustab või juhib laulu ning koor kordab või vastab tema värsile.

4. Regivärssi saab ka ise luua.
Regivärsilise teksti loomisel kasuta näiteks algriimi ja parallelismi ning proovi seda esitada eeslaulja ja koori mudelis.

Pea meeles: regilaulus on tekst, viis ja esitus omavahel seotud — viis võib korduda, tekst areneda ning esitus varieeruda.