7. Koorikultuur, Cimze seminar ja esimene üldlaulupidu
Õpieesmärk
Õpieesmärk
Pärast tundi oskad:
1. selgitada, kuidas Cimze seminar ja kooriseltsid aitasid kaasa eesti koorikultuuri arengule;
2. selgitada 1869. aasta esimese üldlaulupeo korralduslikku ja rahvuslikku tähendust;
3. eristada esimese üldlaulupeo ajaloolisi fakte selle hiljem kujunenud sümboolsest tähendusest;
4. analüüsida koorilaulu teksti, häälte koosmõju ja ühislaulmise mõju.
Õpi
Õpi
Koorikultuuri kujunemine
19. sajandil levis eestlaste seas üha laiemalt mitmehäälne koorilaul. Selle arengule aitas kaasa kooliharidus ning õpetajate muusikaline ettevalmistus.
Oluline oli Jānis Cimze juhitud õpetajate seminar, mis tegutses 1849. aastast Valkas. Seal õppisid ka eesti koolmeistrid, kes said teadmisi laulmisest, noodist lugemisest ja koorijuhtimisest. Hiljem asutasid ja juhatasid nad koore eri paikades.
Koguduste, koolide ja seltside koorid moodustasid järjest laiema võrgustiku. Nende kaudu levisid laulud, noodilugemise oskus ja koorilaulutraditsioon.
Esimene üldlaulupidu
Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869 Tartus.
Peo korraldas Vanemuise selts. Peokomitee juht oli Adalbert Hugo Willigerode ning üldjuhid Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid. Jannsen oli üks laulupeo idee peamisi algatajaid ja ettevalmistajaid.
Pidu korraldati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tähistamiseks.
Peole saabus: - 46 meeskoori; - 5 puhkpilliorkestrit; - kokku 878 lauljat ja pillimängijat.
Kuigi Eesti aladel tegutses ka segakoore, kutsuti esimesele üldlaulupeole laulma meeskoorid.
Laulupeo kava
Kava koosnes peamiselt saksa heliloojate teostest, mille sõnad esitati eesti keeles.
Kavas oli ka kaks Aleksander Kunileiu eesti algupärast koorilaulu Lydia Koidula sõnadele:
- „Mu isamaa on minu arm“; - „Sind surmani“.
Need olid esimese üldlaulupeo ainsad eesti helilooja algupärased laulud.
Laulupidu ja rahvuslik ärkamisaeg
Laulupidu oli rohkem kui suur koorikontsert. Eri paigust saabunud lauljad ja kuulajad kogunesid ühisele eestikeelsele kultuurisündmusele ajal, mil kujunes eesti rahvuslik liikumine.
Seetõttu sai laulupidudest hiljem üks Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi olulisi sümboleid.
Ajalugu uurides tuleb siiski eristada: - mida me teame 1869. aasta sündmuse kohta ajalooallikatest; - millise sümboolse tähenduse on laulupidu saanud hiljem.
Pea meeles
1869. aasta laulupidu ei tekitanud eesti koorikultuuri tühjale kohale. Selle eelduseks olid juba varem tekkinud koorid, muusikalise haridusega koolmeistrid ja väiksemad laulupühad.
mida 1869. aasta allikas peo korraldamise kohta teada annab;
millise tähenduse annab esimesele laulupeole hilisem käsitlus.
Seejärel vasta:
Mille poolest erineb enne laulupidu kirjutatud allikas hilisemast ajalookäsitlusest?
Milliseid fakte saab mõlema allika abil kontrollida?
Mida teame hilisema käsitluse põhjal, mida 11. juuni 1869 ajaleheteade veel teada ei saanud?
Milline tähendus on esimesele üldlaulupeole hiljem antud?
Soovi korral
Loe Lydia Koidula luuletuse „Sind surmani“ tekst valjusti läbi.
Kuula seejärel Aleksander Kunileiu koorilaulu „Sind surmani“.
Kui teed ülesannet üksi, võrdle oma lugemist kooriesitusega.
Kui töötate rühmas või klassis, proovige sama teksti: - üksi; - väikese rühmaga; - kogu klassiga.
Arutage või mõtle: - kuidas muutub teksti mõju koos esitajate arvuga; - miks võib ühine laulmine tugevdada ühtekuuluvustunnet; - miks võis koorilaul olla rahvusliku ärkamisaja ajal oluline.
Aleksander Kunileid – „Sind surmani“
Muusika: Aleksander Kunileid
Sõnad: Lydia Koidula
Esitab Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Risto Joost.
Kontrolli ennast
Kontrolli ennast
Milline oli Cimze seminari tähtsus eesti koorikultuuri arengus?
Kes korraldas esimese Eesti üldlaulupeo ja kes olid selle üldjuhid?
Miks oli esimene üldlaulupidu rahvusliku liikumise seisukohalt oluline?
Korda
Korda
Koorikultuuri areng
19. sajandil aitasid koorilaulu levikule kaasa koolmeistrid, kohalikud koorid ja seltsid. Cimze seminaris õppinud õpetajad viisid noodilugemise ja koorijuhtimise oskusi eri paikadesse.
Esimene üldlaulupidu
Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Selle korraldas Vanemuise selts ning üldjuhid olid Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid.
Laulupidu ja rahvuslik liikumine
Laulupidu tõi kokku eri paikkondade koorid ja kuulajad. Eestikeelne ühine laulmine ja suur avalik kogunemine aitasid tugevdada rahvuslikku ühtekuuluvust.
Pea meeles
Ajalooline sündmus ja sellele hiljem antud sümboolne tähendus ei ole sama asi.
Allikaid uurides erista: - mida 1869. aasta sündmuse kohta saab faktina kinnitada; - kuidas on esimese üldlaulupeo tähendust hiljem tõlgendatud.