Aleksander Kunileid – „Mu isamaa on minu arm“
Muusika: Aleksander Kunileid Tekst: Lydia Koidula Esitab Tartu Poistekoor, dirigent Annelii Traks.
12. klass
8. Esimesed rahvuslikud heliloojad: Kunileid, Saebelmann ja Hermann
Õpieesmärk
Õpieesmärk
Pärast tundi oskad:
1. nimetada Aleksander Kunileidu, Friedrich August Saebelmanni ja Karl August Hermanni ning seostada neid eesti rahvusliku muusikakultuuri kujunemisega;
2. selgitada, kuidas eestikeelne koorilaul toetas rahvuslikku liikumist;
3. võrrelda nende heliloojate koorilaule teksti, meloodia ja üldise iseloomu põhjal;
4. selgitada, miks 19. sajandi koorilaul oli oluline eesti rahvusliku muusikakultuuri arengus.
Õpi
Õpi
Esimesed rahvusliku muusikakultuuri kujundajad
19. sajandi teisel poolel kujunes Eestis eestikeelne koorikultuur järjest olulisemaks. Koorid, laulupeod, seltsid ja eestikeelne ajakirjandus lõid keskkonna, kus hakkasid esile tõusma ka esimesed eesti muusikaharidusega heliloojad.
Aleksander Kunileid
Aleksander Saebelmann-Kunileid oli üks esimesi eesti muusikaharidusega heliloojaid. Ta õppis Jānis Cimze seminaris ning tegutses ka koorijuhi ja õpetajana.
Tema tuntuimad laulud on:
- „Mu isamaa on minu arm“;
- „Sind surmani“.
Mõlemad laulud on Lydia Koidula sõnadele ja kõlasid juba 1869. aasta esimesel üldlaulupeol. Kunileiu loomingus põimuvad Euroopa koorilaulutraditsioon, rahvaviiside mõju ja isamaaline luule.
Friedrich August Saebelmann
Friedrich August Saebelmann oli Aleksander Kunileiu noorem vend. Ka tema õppis Cimze seminaris ning hiljem lühikest aega Peterburi konservatooriumis.
Ta tegutses õpetaja, organisti, koorijuhi ja heliloojana. Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu.
Tuntumate laulude hulka kuuluvad:
- „Kaunimad laulud“;
- „Ellerhein“;
- „Ema süda“.
Saebelmanni looming toetub tugevalt 19. sajandi saksa romantilisele koorilaulutraditsioonile ning on selge ja laulva meloodiaga.
Karl August Hermann
Karl August Hermann oli helilooja, koorijuht, ajakirjanik, kirjastaja ja üks 19. sajandi lõpu olulisemaid Eesti muusikaelu korraldajaid.
Ta andis välja esimest eestikeelset muusikaajakirja „Laulu ja mängu leht“, avaldas koorilaulukogumikke ning osales laulupidude korraldamisel.
Tema tuntud laulude hulka kuuluvad näiteks:
- „Kungla rahvas“;
- „Oh, laula ja hõiska“;
- „Minge üles mägedele“.
Hermanni tegevus näitab, et rahvusliku muusikakultuuri kujunemiseks ei piisanud ainult uute laulude loomisest. Oluline oli ka nende levitamine, õpetamine, kirjastamine ja esitamine.
Mis muutus?
Kunileiu, Saebelmanni ja Hermanni ajal sai eestikeelne koorilaul üha olulisemaks osaks rahvuslikust kultuurielust.
Nende looming:
- kasutas Euroopa koorilaulu eeskujusid;
- sidus muusika eestikeelse luule ja rahvusliku temaatikaga;
- levis kooride, laulupidude, koolide ja trükiste kaudu.
Pea meeles
Neid heliloojaid ei tule vaadelda täiesti eraldiseisva „uue eesti muusika“ loojatena.
Nad töötasid olemasoleva Euroopa koorilaulutraditsiooni sees, kuid aitasid kujundada sellest eestikeelse ja rahvusliku muusikakultuuri olulise osa.
Vaata või kuula
Vaata või kuula
1. Tutvu teema taustaga
Loe Eesti Muusika Infokeskuse muusikaloo lühiülevaatest 19. sajandi koorikultuuri ja esimeste eesti heliloojate kohta.
Pane tähele:
• miks oli koorilaul 19. sajandil nii oluline;
• kuidas olid heliloojad seotud koolide, kooride ja laulupidudega;
• kuidas levis eestikeelne koorimuusika.
2. Aleksander Kunileid – „Mu isamaa on minu arm“
Kuula allolevat Aleksander Kunileidi koorilaulu „Mu isamaa on minu arm“.
Pane tähele:
• milline on teksti põhisõnum;
• kas meloodia liigub pigem astmeliselt või suurte hüpetega;
• kuidas liiguvad koorihääled üksteise suhtes;
• millises kohas muutub koori kõla eriti jõuliseks;
• kuidas muusika toetab teksti isamaalist sisu.
3. Karl August Hermann – „Kungla rahvas“
Kuula allolevat „Kungla rahva“ esitust 2019. aasta laulupeolt.
Pane tähele:
• milline on laulu meeleolu;
• kui selgelt on meloodiat võimalik jälgida;
• kuidas mõjub suure koori ühine kõla;
• mille poolest erineb selle laulu iseloom Kunileiu „Mu isamaa on minu arm“ laulust.
Karl August Hermann – „Kungla rahvas“
2019. aasta laulupidu. Muusika: Karl August Hermann Tekst: Friedrich Kuhlbars Esitab valikühendkoor koos valiklastekooriga, dirigent Raul Talmar.
Pea meeles
Kuulatavad salvestised on ajalooliste laulude hilisemad esitused.
Nende põhjal saab analüüsida teost ja tänapäevast esitust, kuid mitte täpselt kindlaks teha, kuidas laulud 19. sajandil kõlasid.
Proovi
Proovi
Põhitegevus 1
Koosta Kunileiu, Saebelmanni ja Hermanni kohta võrdlustabel.
Lisa iga helilooja juurde:
- üks tuntud teos;
- teksti autor või teema;
- tema tegevus koorikultuuris;
- tema tähtsus eesti muusikakultuuri kujunemisel;
- üks konkreetne tõend kasutatud allikast.
Lõpuks kirjuta üks erinevus nende kolme helilooja tegevuse vahel.
Põhitegevus 2
Vali üks tunnis kuulatud koorilaul ja analüüsi seda järgmise mudeli järgi:
teksti mõte → muusikaline võte → mõju kuulajale
Kirjuta:
1. milline on teksti põhisõnum;
2. milline kuuldav muusikaline tunnus seda toetab;
3. kuidas mõjutavad meloodia ja koorihäälte ühine kõla laulu iseloomu;
4. millise tähenduse võis laul saada 19. sajandi rahvusliku liikumise kontekstis.
Erista selgelt:
- mida sa muusikas tegelikult kuuled;
- mida saad ajalooliste allikate põhjal järeldada.
Soovi korral
Vali ühest tunnis käsitletud koorilaulust üks lühike fraas.
Kirjuta sellele uus tänapäevane tekst, mis võiks väljendada mõne sinu kogukonna, kooli või põlvkonna jaoks olulist mõtet.
Püüa säilitada:
- ligikaudu sama silpide arv;
- fraasi rütm;
- teksti sobivus olemasoleva meloodiaga.
Kontrolli ennast
Kontrolli ennast
Mis ühendab Aleksander Kunileidu, Friedrich August Saebelmanni ja Karl August Hermanni?
Mida näitab Karl August Hermanni mitmekülgne tegevus Eesti muusikaelu kujunemise kohta?
Kuidas eristada teose muusikalisi tunnuseid ja teose vastuvõttu?
Korda
Korda
Esimesed rahvuslikud heliloojad
Aleksander Kunileid, Friedrich August Saebelmann ja Karl August Hermann aitasid kujundada eestikeelset koorikultuuri ja rahvuslikku muusikaelu.
Kunileid
Tema tuntud laulude hulka kuuluvad „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“. Mõlemad seovad eestikeelse isamaalise teksti koorimuusikaga.
Saebelmann
Tema loomingus on tähtsal kohal laulvad meloodiad ja koorile sobiv selge vorm. Tuntud laulud on näiteks „Kaunimad laulud“ ja „Ema süda“.
Hermann
Hermann oli lisaks heliloojale koorijuht, ajakirjanik, kirjastaja ja muusikaelu korraldaja. Tema tegevus näitab, et muusikakultuuri kujunemiseks oli vaja nii teoseid kui ka nende levitamist ja korraldamist.
Kuidas muusikat analüüsida?
Erista:
- mida kuuled muusikas: meloodia, rütm, vorm, faktuur ja koori kõla;
- millises ajaloolises keskkonnas teos sündis;
- mida allikad teose kasutamise ja tähenduse kohta näitavad.
Pea meeles
Teose muusikalised tunnused ja sellele eri aegadel antud tähendus ei ole sama asi.
Eesti muusikalugu avaneb kõige paremini siis, kui kuuldav muusika, ajalooline keskkond ja allikas on analüüsis eristatavad, kuid omavahel seotud.