Eesti muusikalugu jutustab rohkem kui heliloojatest
Eesti muusikalugu ei ole ainult heliloojate ja teoste järgnevus. Seda on kujundanud suuline pärimus, kirikud ja koolid, laulupeod, teatrid, kontserdielu, salvestustehnika, ühiskondlikud muutused ning inimeste kuulamisharjumused.
Selle kursuse jooksul liigume pärimusest professionaalse muusikakultuuri kujunemise, 20. sajandi muutuste ja uute stiilide kaudu tänapäeva Eesti muusikaeluni.
Kust me mineviku muusika kohta teadmisi saame?
Muusikaloo uurija kasutab erinevaid allikaid. Allikaks võib olla käsikiri, noodiväljaanne, kiri, foto, kontserdikava, ajaleheartikkel, heliplaat, raadio- või videosalvestis, intervjuu või inimese mälestus.
Üks allikas ei pruugi rääkida kogu lugu. Seetõttu võrreldakse võimaluse korral mitut erinevat allikat.
Kuidas teada, kas allikat saab usaldada?
Allikat uurides küsi:
- Kes selle lõi?
- Millal see loodi?
- Mis eesmärgil see loodi?
- Millised metaandmed on teada?
- Kas teised allikad kinnitavad sama infot?
Ka veebist leitud materjali puhul tuleb kontrollida autorit, algallikat ja kasutusõigust. Veebis kättesaadav materjal ei ole automaatselt vabalt kasutatav.
Mälestusallikas annab väärtusliku isikliku vaatenurga, kuid inimese mälu võib aja jooksul muutuda. Seetõttu on kasulik võrrelda mälestusi teiste allikatega.
Helisalvestis on üks versioon muusikast
Helisalvestis ei ole teos ise, vaid konkreetse esituse jäädvustus.
TEOS VÕI PÄRIMUSAINES → ESITUS → SALVESTIS
Kuuldavat tulemust mõjutavad esitajad, tempo, koosseis, esitusviis, salvestustehnika ja monteerimine. Seetõttu võib sama teos erinevatel salvestistel kõlada väga erinevalt.