1. Kuidas uurida Eesti muusikalugu?

Õpieesmärk

Tunni lõpuks oskad:

paigutada Eesti muusikaloo põhietapid ajajoonele;
eristada erinevaid ajalooallikaid;
hinnata allika usaldusväärsust;
leida ja hinnata Eesti muusikaloo kohta infot;
selgitada helisalvestise rolli ajalooallikana.

Õpi

Eesti muusikalugu jutustab rohkem kui heliloojatest

Eesti muusikalugu ei ole ainult heliloojate ja teoste järgnevus. Seda on kujundanud suuline pärimus, kirikud ja koolid, laulupeod, teatrid, kontserdielu, salvestustehnika, ühiskondlikud muutused ning inimeste kuulamisharjumused.

Selle kursuse jooksul liigume pärimusest professionaalse muusikakultuuri kujunemise, 20. sajandi muutuste ja uute stiilide kaudu tänapäeva Eesti muusikaeluni.

Kust me mineviku muusika kohta teadmisi saame?

Muusikaloo uurija kasutab erinevaid allikaid. Allikaks võib olla käsikiri, noodiväljaanne, kiri, foto, kontserdikava, ajaleheartikkel, heliplaat, raadio- või videosalvestis, intervjuu või inimese mälestus.

Üks allikas ei pruugi rääkida kogu lugu. Seetõttu võrreldakse võimaluse korral mitut erinevat allikat.

Kuidas teada, kas allikat saab usaldada?

Allikat uurides küsi:

Kes selle lõi?
Millal see loodi?
Mis eesmärgil see loodi?
Millised metaandmed on teada?
Kas teised allikad kinnitavad sama infot?

Ka veebist leitud materjali puhul tuleb kontrollida autorit, algallikat ja kasutusõigust. Veebis kättesaadav materjal ei ole automaatselt vabalt kasutatav.

Mälestusallikas annab väärtusliku isikliku vaatenurga, kuid inimese mälu võib aja jooksul muutuda. Seetõttu on kasulik võrrelda mälestusi teiste allikatega.

Helisalvestis on üks versioon muusikast

Helisalvestis ei ole teos ise, vaid konkreetse esituse jäädvustus.

TEOS VÕI PÄRIMUSAINES → ESITUS → SALVESTIS

Kuuldavat tulemust mõjutavad esitajad, tempo, koosseis, esitusviis, salvestustehnika ja monteerimine. Seetõttu võib sama teos erinevatel salvestistel kõlada väga erinevalt.

Vaata või kuula

Uuri muusikaajaloolist allikat

Ava Eesti Rahvaluule Arhiivi andmebaas:

1. Vali üks kirje

Leia andmebaasist üks sind huvitav kirje.

2. Vaata, mida allika kohta teada saad

Pane tähele, millised andmed on kirjes olemas:

kes on esitaja;
kus materjal koguti;
millal see koguti;
kes oli koguja või salvestaja.

3. Mõtle allika usaldusväärsusele

Vasta kahele küsimusele:

Mida saab nende andmete põhjal kindlalt järeldada?
Mis jääb selle allika põhjal teadmata?

Kuula allolevat helinäidet

Kuulamise ajal mõtle:

mida saad teada ainult salvestist kuulates;
millist lisainfot oleks vaja, et kasutada salvestist muusikaajaloolise allikana.

Pea meeles: veebis olevat heli, pilti või muud materjali ei või automaatselt vabalt kopeerida. Enne kasutamist kontrolli allikat ja kasutusõigust.

Ärka üles, isamaa

Eesti muusikaosakonna segakoor

Proovi

1. Koosta Eesti muusikaloo ajajoon

Koosta ajajoon kuuest Eesti muusikaloo põhietapist, mida sellel kursusel käsitleme:

pärimus;
rahvuslik ärkamisaeg;
professionaalse muusika kujunemine;
sõda, okupatsioon ja pagulus;
20. sajandi teine pool;
tänapäev.

Lisa igale etapile üks sobiv allikaliik, näiteks käsikiri, foto, kontserdikava, ajaleheartikkel või helisalvestis. Märgi ka, mida selle allika abil võiks uurida.

2. Koosta allika kontrollkaart

Täida „Vaata või kuula“ osas valitud arhiivikirje kohta kontrollkaart.

Pane kirja:

kes on esitaja või autor;
kes on koguja või salvestaja;
millal ja kus allikas jäädvustati;
mis olukorras või eesmärgil see tekkis, kui see on teada;
mida saab allika põhjal kindlalt järeldada;
mis jääb teadmata või vajab teiste allikate abil kontrollimist.

Soovi korral

Võrdle sama teose, laulu või pilliloo kahte eri esitust. Kirjelda vähemalt kahte erinevust ja põhjenda, kas need võivad tuleneda esitusest, salvestustehnikast või mõlemast.

Kontrolli ennast

Miks ei ole helisalvestis sama mis teos?

A. Salvestis näitab alati esitaja algset kavatsust. B. Salvestis ja teos erinevad ainult kasutusõiguse poolest. C. Salvestis säilitab ainult tempo ja dünaamika. D. Salvestis jäädvustab ühe konkreetse esituse kindlal ajal.

Mida kirjeldavad metaandmed?

A. Teose erinevaid esitusi, tõlgendusi ja nende kunstilisi erinevusi. B. Helilooja loomingulisi kavatsusi, mõtteid ja teose võimalikku tähendust. C. Salvestise helitugevust, kvaliteeti, pikkust ja tehnilist formaati. D. Allika autorit või esitajat, aega, kohta, sisu ja päritolu.

Miks tuleb mälestusallikat võrrelda teiste allikatega?

A. Mälestusallikas kirjeldab enamasti ainult muusikateose tehnilisi omadusi. B. Mälu on valikuline ja hilisemad kogemused võivad meenutust mõjutada. C. Mälestusallikas ei anna kunagi infot sündmuste ega inimeste kohta. D. Mälestusallikas on alati kirjutatud palju hiljem kui teised allikad.

Korda

1. Eesti muusikalugu saab vaadelda põhietappide kaudu

Pärimus → rahvuslik ärkamisaeg → professionaalse muusika kujunemine → sõda, okupatsioon ja pagulus → 20. sajandi teine pool → tänapäev.

Eesti muusikalugu ei ole ainult heliloojate ja teoste järgnevus. See on ka inimeste, institutsioonide, pärimuse ja ühiskondlike muutuste ajalugu.

2. Järeldus peab põhinema allikal

Ühe allika või ühe kuulamistunnuse põhjal ei tohi teha liiga üldisi järeldusi. Vaata allikat, selle metaandmeid ja vajadusel võrdle eri allikaid.

3. Helisalvestis jäädvustab ühe konkreetse esituse

Erista alati kolme tasandit:

teos või pärimusaines → esitus → salvestis

Pea meeles

Ajalooline järeldus peab põhinema kontrollitud allikal. Helisalvestis jäädvustab ühe konkreetse esituse, mitte teost tervikuna.