"Jakob Ratsov – „Vene tants“
Torupill, Kuusalu, 1913. esitaja on Jakob Ratsov ja salvestaja Armas Otto Väisänen.
12. klass
5. Eesti rahvapillid, tantsumuusika ja nüüdispärimus
Õpieesmärk
Õpieesmärk
Pärast tundi oskad:
1. tunda ära kandle, torupilli, parmupilli, viiuli ja lõõtspilli kõla;
2. seostada rahvapille nende repertuaari ja kasutusega tantsumuusikas;
3. võrrelda arhiivisalvestist tänapäevase töötlusega;
4. luua lihtsa tantsurütmi või ostinato-saate.
Õpi
Õpi
Eesti rahvapillid
Eesti pillipärimuses on eri aegadel kasutatud palju erinevaid pille. Vanemate pillide hulka kuuluvad näiteks väikekannel, torupill ja parmupill. Hiljem levisid laiemalt viiul ja lõõtspill, mis tõid tantsumuusikasse uusi kõlavärve ja võimalusi.
Pillide kõla aitab eristada nende ehitus ja mänguviis:
- väikekandle kõla on helisev ja selge;
- torupilli kõla on tugev ja pidev, sest meloodia kõrval kõlavad ka burdoonhelid;
- parmupilli kõla on vaiksem, metalne ja rütmiliselt pulseeriv;
- viiuli kõla kujundatakse poognaga ning sellega saab mängida nii sujuvaid meloodiaid kui ka hoogsat tantsumuusikat;
- lõõtspilli kõla on jõuline ja rütmiline ning sobib hästi tantsumuusika saatmiseks.
Sama pilli ehitus, kõla ja mänguviis võivad piirkonniti ja mängijati erineda.
Tantsumuusika
Rahvapillidel mängiti sageli tantsuks. Tantsumuusikas on tähtis selge pulss ja korduv ülesehitus, et tantsijatel oleks lihtne muusikat jälgida.
Labajalg on vanem paaristants, mille muusika on tavaliselt kolmeosalises taktimõõdus. Polka on enamasti kiire ja kaheosalise pulsiga.
Eri pillid võivad tantsumuusikas täita erinevaid ülesandeid. Viiul ja lõõtspill sobivad hästi meloodia mängimiseks, kandlel saab mängida nii meloodiat kui ka saadet. Ka torupilli on kasutatud tantsumuusika mängimiseks.
Mängija ei pea iga kordust esitama täpselt ühtemoodi. Meloodiat võib kaunistada ja varieerida, kuid tantsuks vajalik pulss ja rütm peavad säilima.
Ostinato on lühike rütmi- või meloodiamuster, mida korratakse mitu korda. Selline korduv muster võib olla tantsumuusika saate aluseks.
Nüüdispärimus
Pärimusmuusika elab edasi ka tänapäeval. Muusikud kasutavad vanu pärimusviise ja arhiivisalvestisi, kuid võivad ühendada neid uute pillide, harmooniate, elektroonika ja tänapäevase helikujundusega.
Kui sama pärimusviisi esitatakse tänapäevases töötluses, võivad meloodia või rütmi põhijooned säilida, kuid muutuda võivad näiteks pillid, saade, tämber, tempo või helikujundus.
Kuulamisel mõtle:
- mis pärineb vanemast pärimusest;
- mida on esitaja või arranžeerija muutnud;
- kuidas mõjutavad muudatused pala kõla ja iseloomu.
Vaata või kuula
Vaata või kuula
Eesti rahvapillid
Ava Eesti Ajaloomuuseumi „Rahvapillid“:
Kuula järgmise viie rahvapilli helinäiteid:
- väikekannel;
- torupill;
- parmupill;
- viiul;
- lõõtspill.
Vaata ja kuula iga pilli näidet ning pane tähele:
- kuidas pill heli tekitab;
- milline on pilli kõla;
- mille poolest erineb selle kõla teiste pillide omast;
- kas muusikas on selge pulss ja kordusi;
- kuidas võiks selle pilli kõla ja mänguviis sobida tantsumuusikasse.
Püüa pärast kuulamist nimetada pill ainult selle kõla järgi.
Proovi
Proovi
Põhitegevus 1
Sobita omavahel viie rahvapilli pilt, heli ja nimi:
- väikekannel;
- torupill;
- parmupill;
- viiul;
- lõõtspill.
Lisa iga pilli juurde:
- kuidas pill heli tekitab;
- milline on selle kõla;
- kus või milleks seda pilli on kasutatud.
Põhitegevus 2
Kuula Jakob Ratsovi „Vene tantsu“ kahte esitust:
- Jakob Ratsovi 1913. aasta arhiivisalvestis torupillil;
- Cätlin Mägi 2024. aasta tänapäevane töötlus.
Võrdle esitusi.
Too välja:
- mis on tänapäevases töötluses algsest loost säilinud;
- kuidas erinevad pillide kõla ja esitus;
- mida on tänapäevases töötluses muudetud;
- kuidas muudatused mõjutavad pala kõla ja iseloomu.
„Jakob Ratsovi vene tants“
Cätlin Mägi seade, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 2024.
Põhitegevus 3
Kuula allpool olevaid näiteid „Polka“ ja „Harju löss“ (labajalg).
Vali üks neist ja loo käte, kehapilli või digivahendiga kaheksa takti pikkune rütmisaade või korduv ostinato.
Hoia kogu saate jooksul ühtlast pulssi.
Selgita lühidalt, kuidas sinu rütm või ostinato aitab hoida tantsuks vajalikku pulssi.
Viiuli duett „Polka”
Mart Männimets ja Mihkel Toom, Tori, 1936. Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestus.
Viiuli duett „Polka” – Mart Männimets ja Mihkel Toom, Tori, 1936. Allikas: Eesti Rahvaluule Arhiiv / folklore.ee
Viiuli duett „Harju löss” (labajalg)
Mart Männimets ja Mihkel Toom, Tori, 1936. Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestus. ERA, Pl. 4 A2.
Viiuli duett „Harju löss” – Mart Männimets ja Mihkel Toom, Tori, 1936. Allikas: Eesti Rahvaluule Arhiiv / Eesti rahvamuusika antoloogia.
Kontrolli ennast
Kontrolli ennast
Milline loend sisaldab ainult tunnis käsitletud Eesti rahvapille?
Millise meetrumiga seostub labajalg?
Mida tuleks vana pilliloo ja tänapäevase töötluse võrdlemisel eristada?
Korda
Korda
Rahvapillid
Eesti pillipärimuses on eri aegadel kasutatud erinevaid pille. Vanemate pillide hulka kuuluvad näiteks väikekannel, torupill ja parmupill. Hiljem levisid laiemalt viiul ja lõõtspill.
Tantsumuusika
Labajalg seostub kolmeosalise meetrumiga. Polka on tavaliselt tempokas 2/4 taktimõõdus paaristants.
Nüüdispärimus
Pärimusmuusika elab edasi ka tänapäeval. Vana pilliloo ja uue töötluse võrdlemisel küsi:
• mis on vanemast pärimusest säilinud;
• mida on uues esituses muudetud;
• kuidas muudatused mõjutavad pala kõla.
Pea meeles
Kuulamisjäreldus peab toetuma sellele, mida sa tegelikult kuuled või mida allikas näitab.