4. Uuem rahvalaul, vaimulik rahvalaul ja laulumäng tänapäeval

Õpieesmärk

Pärast tundi oskad:

võrrelda regilaulu ja uuemat riimilist rahvalaulu;
tunda ära salm, riim ja refrään ning selgitada pillisaate rolli;
eristada pärimusallikat ning esitaja ja arranžeerija panust;
selgitada vaimuliku rahvalaulu ja laulumängu kasutuskonteksti.

Õpi

Uuem riimiline rahvalaul

Uuem rahvalaul hakkas Eestis levima 18. sajandil ning muutus eriti oluliseks 19. sajandil. Selle levikut mõjutasid Euroopa laulutraditsioonid, kirjalik laulukultuur ja kooliharidus.

Erinevalt regilaulust on uuemale rahvalaulule iseloomulikud lõppriim ja salmiline ülesehitus. Sageli kasutatakse ka refrääni ja pillisaadet. Regilaul ei kadunud kohe – vana ja uuem laulutraditsioon elasid eri piirkondades pikka aega kõrvuti.

Vaimulik rahvalaul

Vaimulik rahvalaul ühendab kristliku või kirikliku teksti kohaliku rahvapärase laulmisviisiga. Eestis kujunes selline traditsioon eriti 18. sajandil ning selles võisid lauluraamatu tekstid ja koraaliviisid rahvapärases esituses muutuda. Seda lauldi usulistel puhkudel ja kogukondlikel koosviibimistel ning traditsioon võis piirkonniti erineda.

Laulumäng

Laulumäng ühendab laulu, liikumise, rollid ja mängulise tegevuse. Selle eesmärk võib olla meelelahutus, ühine tegevus ja suhtlemine.

Pärimus ja töötlus

Tänapäevases või hilisemas töötluses võib muutuda koosseis, harmoonia, vorm, pillisaade ja helipilt. Kuulamisel erista:
- milline on pärimuslik lähtematerjal;
- mida teeb esitaja;
- mida lisab arranžeerija või produtsent.

Pea meeles

Vana rahvaviis või pärimuslik tekst ei tähenda automaatselt, et iga uus salvestis on vabalt kasutatav. Konkreetne seade, esitus ja salvestis võivad olla autoriõigusega kaitstud.

Vaata või kuula

Kuula ja võrdle uuemat rahvalaulu ja regilaulu

1. Uuem rahvalaul

Pane tähele:

kuidas on tekst üles ehitatud;
kas kuuled lõppriimi;
kas esineb refrääni;
kuidas viis kordub või muutub;
milline on esitajate koosseis ja esitusviis;
kas ja kuidas kasutatakse pillisaadet ning milline on selle roll.

Kuu oli eile kurbas mõttes (kikkapuu, tants lauluga)

Pauline Vapper, Akiliina Noor, Adeele Sulane, Iisa Tuulik, Juulia Äkke, Raissa Vaga, Hellen Äkke, Akiliina Osa Suuremõisa k (1975). Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv „Kuu oli eile kurbas mõttes“ https://www.folklore.ee/pubte/eraamat/muhu/ee/video-kuu-oli-eile-kurbas-mottes

2. Regilaul

Pane tähele: - kuidas on tekst üles ehitatud; - kas kuuled algriimi; - kas esineb refrääni; - kuidas viis kordub või varieerub; - kuidas lauljad üksteisele vastavad ja koos laulavad; - milline on esitajate koosseis ja esitusviis.

„Kihnu regilaul“

Allikas: Towns Alive, 2015. Video valmis Grundtvigi projekti traditsiooniliste laulude ja tantsude kogumikku.

Võrdle kahte laulu

1. Kuidas erineb kahe laulu teksti ülesehitus? 2. Kummas laulus kuuled rohkem lõppriimi ja kummas algriimi? 3. Kuidas kasutatakse kordusi ja refrääni? 4. Kuidas erineb viisi kordumine või varieerumine? 5. Kuidas erinevad esitajate koosseis ja esitusviis? 6. Kuidas erineb pillisaate kasutamine ja roll kahes esituses? Lõpuks kirjuta 2–3 lausega: Mis on kuulatud näidete põhjal kõige selgemad erinevused uuema rahvalaulu ja regilaulu vahel? Too välja vähemalt kaks erinevust.

Proovi

Põhitegevus 1

Võrdle regilaulu ja uuemat rahvalaulu.

Too välja erinevused:
- tekstis ja riimis;
- vormis;
- meloodias;
- esitusviisis ja pillisaates;
- kasutusolukorras.

Põhitegevus 2

Vali üks kuulatud pala ja selgita:

milline on selle pärimuslik lähtematerjal või teadaolev autor;
kes seda esitab;
kas tegemist on pärimusliku esituse või hilisema töötlusega;
mida saab kuuldu ja teadaolevate andmete põhjal pidada esitaja või arranžeerija panuseks.

Soovi korral

Tee ühest salmist oma versioon. Jäta viis samaks, kuid muuda näiteks pillisaadet, kõla või esitajate koosseisu.

Kontrolli ennast

Milline loend nimetab uuema rahvalaulu tunnuseid?

A. Algriim, parallelism, korduv viis ja eeslaulja-koori vaheldumine. B. Korrapärased salmid, refrään, algriim ja parallelism. C. Lõppriim, korrapärased salmid, refrään ja võimalik pillisaade. D. Algriim, salmiline vorm, korduv regiviis ja pillisaade.

Mis iseloomustab vaimulikku rahvalaulu?

A. Kiriklik tekst esitatakse alati muutumatul kujul ja ühe kindla viisiga. B. Usuline sisu on ühendatud kohaliku suulise laulutraditsiooniga. C. Laulu peamine tunnus on refrään, pillisaade ja korrapärane salmivorm. D. Rahvalik viis on ühendatud ainult ilmaliku ja meelelahutusliku tekstiga.

Milline väide eristab õigesti pärimusallika, esitaja ja arranžeerija rolli?

A. Pärimusallikas on uus töötlus, esitaja loob viisi ja arranžeerija kogub vana pärimuse. B. Pärimusallikas loob seade, esitaja kirjutab teksti ja arranžeerija otsustab pala päritolu. C. Pärimusallikas on lähtematerjal, esitaja esitab pala ja arranžeerija kujundab selle muusikalist tervikut. D. Pärimusallikas määrab esituse, esitaja loob algmaterjali ja arranžeerija salvestab valmis pala.

Korda

1. Regilaul ja uuem rahvalaul erinevad vormilt.
Regilaulule on iseloomulikud regivärss, algriim ja parallelism. Uuemale rahvalaulule on iseloomulikud lõppriim, salmiline vorm ning sageli refrään ja pillisaade.

2. Vaimulikul rahvalaulul ja laulumängul on erinev kasutuskontekst.
Vaimulikku rahvalaulu lauldi usulistel puhkudel ja kogukondlikel koosviibimistel. Laulumäng ühendab laulu, liikumise ja mängulise tegevuse ning on seotud ühise ajaveetmise, meelelahutuse ja suhtlemisega.

3. Rahvalaulu töötluses tuleb eristada eri kihte.
Erista pärimuslikku lähtematerjali, esitaja panust ja arranžeerija tehtud muudatusi. Kuulamisel põhjenda oma järeldusi selle põhjal, mida tegelikult kuuled või mida allikas näitab.

Pea meeles: sama pärimusmaterjal võib eri esitustes kõlada väga erinevalt, kuid lähtematerjali, esituse ja töötluse panust tuleb eristada.